Küsimused

Title: Noorte Haridus- ja karjäärikoverents “Sinu võimalused – väliskogemus”

 

http://www.voimalused.ee/kysimused/

 

Küsimused ja vastused

Riina Varts

Riina – kas Te muudaksite midagi oma elus kui võimalik?

Ei muudaks. Olen oma valikud elus teinud mineviku ajahetkes ning täna tänulik kõige eest, mis olnud.

Miks ei nõustu Te mõtteteraga “mida kirjum elu, seda parem elu?” Kas Teie meelest on parem elu rutiinne ja tavapärane?

Tõepoolest ei nõustu ma mõttega, et kirju elu on eesmärk omaette. Ka mitte-kirju elu võib olla väga hea, sest mõnel õnnestub OMA ASI varakult ära tunda ning minnagi järjekindlalt üht rada. Ütlesin seda soovist vältida olukorda, kus mõni noor seda kui üleskutse võtab.

Kas eraelu/pereelu on olnud takistuseks karjäärile ja vastupidi?

Takistuseks kindlasti mitte, vahel on olnud väljakutse nende mõlema jaoks piisavalt aega leida. Vahel on olnud soov olla rohkem koos perega. Nemad on mind alati mõistnud ja toetanud.  Hea tahte juures on võimalik kõike teha. Tänapäeval on see oluliselt lihtsam kui 20 aastat tagasi, mil infotehnoloogia polnud nii arenenud. Täna on võimalik teha oma tööd kodust jms.

Kuidas leida oma kutsumus?

Tuleb otsida. Tuleb proovida ja katsetada elus erinevaid asju, tuleb mõelda ja analüüsida, mida tehes olen olnud õnnelik… Tuleb unistada ja liikuda alla andmata selles suunas, mis paelub.

Kas te kahetsete midagi oma elus? Kui jah, siis mida?

Ei, nagu eelpool ütlesin, olen tänulik kõikide kogemuste eest, mis on vorminud mind selliseks, nagu täna olen. Kui, siis võib-olla seda, et lapsi oleks meie peres võinud olla rohkem kui kaks. Meie kaks tütart on meil abikaasaga väga hästi õnnestunud, mistõttu oleks lahe, kui neid oleks rohkem 🙂

Unistama peab ja unistama peab suurelt! Kui palju olete tagantjärgi mõelnud, et:

aahhaa, sellest ma ju kunagi unistasin

ja nüüd on see mul käes! Mõni hea näide ehk ka lisaks.

Ma ei mäleta, et oleks unistanud millestki töö või eduga seonduvast. Olid teistsugused ajad, kõike oli vähe. Ainus, mis meelde tuleb, on see, et unistasin õnnelikust perekonnast ja toredast kodust – minu vanemad läksid lahku. See on mul nüüd olemas 🙂

Mida teha siis, kui see, milles oled hea, ei ole tööturul hinnatud?

Olen kindel, et kõik, mida hästi tehakse, on hinnas ja pälvib tähelepanu.

Mida peaks muutma Eesti haridussüsteemis, et noored teaksid kooli lõpetades,

kelleks nad saada tahavad?

Koolis peaks olema rohkem tunde, kus seotud teemadega tegeletakse. Nii mõndagi täna ka juba tehakse, aga … Rohkem peaks olema enese analüüsi, et noored oleksid oma tugevustest ja nõrkustest teadlikumad. Rohkem töövarjupäevi, külalisi, seoseid õpitud ainete ning ametite vahel.

Kas te usute kellessegi/millessegi, et nii edukateks olete saanud?

Mis on edu saladus?

Usu sellesse, mida teed ja tee seda, mida usud.

Mida rohkem hinnata, kas diplomit või kogemust,

viimast ilmselt isegi tulevikus printida ei saa,

nagu kõike muud.?!

Usun, et mõlemad on olulised, nad ju toetavad teineteist. Kui valima pean, valiksin kogemuse.

Mis on parem valik, kas õppida kindel amet kindla sissetulekuga

või püüelda unistuste täitumise suunas, lootuses, et äkki läheb hästi?

Kindlasti on tähtis unistada ning püüelda unistuste täitumise poole. Kindla sissetulekuga kindel amet, mis ei meeldi, ei tee inimest õnnelikuks. Mina usun, et inimene peaks tahatma elus õnnelik olla.

 

Mats Meimer

Kas ja kuidas on mõjutanud Teie edasisi valikuid varasemad eksimused?

Kas need eksimused on tulnud pigem kasuks? Küsimus Matsile

Ma ei ütleks, et mul kunagi on eksimusi olnud, pigem teised valikud. Aga ikka on erinevad valikud mind muutnud, kas või näiteks see, et otsustasin korvpalli hobi korras edasi mängida ja rohkem keskenduda õppimisele. Tänu sellele otsusele olen täna ülikoolis.

Kuidas saada üle iseseisva elu kartusest?

Iseseisev elu on väga lahe. Lihtsalt proovid seda nädala ja siis mõistad ise ka.

Mida pensionipõlves teha plaanid?

Puhata.

Kes on olnud Sulle eeskujudeks?

Vanemad

Mis oli Sul lemmikaine kooliajal?

Matemaatika

Kas olete rahul tänase Eesti haridussüsteemiga? Kui jah, iis millega

ja kui ei siis mida võiks muuta?

Nii ja naa. Eks ülikoolis võiks vähem loenguid olla ja rohkem praktikaid ja seminare.

Kus siis lõpuks õppida tasuks, kas kodumaal või välismaal ?

Eks see sõltub kõik endast, aga mõlemal juhul on tegu kogemusega kogu eluks.

Kas läheksid praegusesse kutseharidussüsteemis mõnda eriala õppima ja mida õpiksid?

Puupaatide ehitamist.

 

Katrin Vares

Mille alusel valisid koole (riike) kuhu minna?

Kas vastavalt erialale või riikidele, kuhu ise soovisid minna?

Inglismaale minnes ei teadnud ma, mis võimalused mul tegelikult on, ning uskusin esimest inimest, kes mulle idee maha müüs. Edaspidi valisin koole vastavalt riigile, kuna eriala oli paigas ja uskusin alati, et kogemus on see, mis loeb. Amsterdami valisin linna pärast, kus tutvusin hispaanlasega, kelle tõttu otsustasin hiljem Hispaaniasse minna. Sellest, miks ma midagi tegin, sain aru alles peale lõpetamist. Seega võib öelda, et ma ei teinud teadlikke, vaid intuitiivseid otsuseid. Tänasel päeval teeksin kindlasti ise rohkem eeltööd.

Kas sinu edasised plaanid on seotud eesti või välismaaga ja just miks?

Kindlasti Eestiga ja kindlasti välismaaga. Ma olen üsna kindel, et elan Eestis, aga tegutsen nii Eestis kui välismaal, kuna olen püsimatu ja ambitsioonikas ning armastan elu Eestis.

Kas saaksid rääkida veidi rohkem University of Bedfordshire’st ja oma kogemustest seal?

University of Bedfordshireil on palju plusse ja ka mõned miinuseid. Ennekõike sõltub see Su ootustest ja sellest, millist kogemust tahad.

 

Minu jaoks olid plussid järgmised: lahe ülikoolilinn ning väga rahvusvaheline seltskond. Samuti ei olnud probleem tööd saada ehk võrreldes mõne väiksema kohaga oli positiivne töökohtade rohkus ning ka Londoni lähedus. Reisimisest huvitatute jaoks on läheduses Lutoni lennujaama, kus on palju võimalusi soodsalt reisida. Kooli õppehooned ning kõik selle juurde kuuluv jättis samuti hea mulje ning ka sportimisvõimalused olid lahedad.

 

Miinuspoolele asetaksin selle, et kesklinna ala ei olnud võrreldes mõne teise Inglismaa linnaga just kõige ilusam, kuigi mida kaugemale minna, seda paremaks läks. Õppetöö pool tundus mõõdukalt lihtne, aga sarnast tagasisidet olen kuulnud suuremalt osalt sõpradest, kes UKs õppinud ning seda sõltumata ülikoolist. Õppeprogramm ise huvitav. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tudengielu oli värvikas ja on, mida meenutada.

Kas Sa soovitad minna vabatahtlikuks kohe peale gümnaasiumi või pigem peale ülikooli?

Mis oleks parim sihtkoht?

Ma ei ole vabatahtlik välismaal olnud, kuid arvan, et see oleneb sellest, kui kindel oled selles, mida õppida tahad. Kui ei ole päris selge, mida õppida, siis võib oll hea mõte minna vabatahtlikuks ja endas selgusele jõuda. Vastupidises olukorras soovitaksin minna kooli. Muide, vabatahtlikku tööd saab teha ka kooli kõrvalt 🙂

Kuhu Sa Inglismaal tööle läksid? Kas oli kerge tööle saada?

Mina töötasin bowlingusaali vastuvõtus ning minu töösaamise lugu oli omapärane. Võib öelda, et ma ei otsinud tööd, vaid komistasin sellele otsa. Nimelt tulime kinost ning läksime sõpradega piljardit mängima. Piljardisaalis oli üleval aga info, et pakutakse tööd. Läksin kohe küsima, kas saaksin selle töökoha ning 3 päeva pärast juba töötasingi seal. Üldiselt on üsna tavapärane, et tudengid töötavad õppimise kõrvalt, et katta elamiskulud.

Millised rahalised võimalused peaksid olema, et välismaal õppida?

Kui me räägime kuludest, siis hästi elamiseks kulub umbes €700 kuus, aga on inimesi, kes saab ka €500 või vähemagagi hakkama. Need, kes töötavad poole kohaga, saavad üldiselt iseseisvalt hakkama (st kulud kaetud). Töötamine õppimise kõrvalt on Lääne-Euroopas laialt levinud olleks üks peamisi igakuiste kulude katteallikaid.

 

Kui aga näiteks Hollandis töö leida ning 32 tundi kuus töötada, siis Hollandi valitsus pakub spetsiaalset toetust, mis jääb vahemikku €266-€500 kuus. Lisaks tööl teenitavale võimaldab selline toetus kenasti ära elada.

 

Seega on erinevaid võimalusi õpingute rahastamiseks välisriigis. Aga vanemate toetus on samuti oluline, et ei peaks väga palju muretsema selle pärast, kuidas hakkama saada.

Kui Te võrdlete EBSi mõne välismaal asuva ülikooliga,

kus Te õppisite, siis kui suur on nende vaheline erinevus hariduse poolest?

On see märgatav või erineb ainult keskkond?

Inglismaa ülikoolid on EBSist üldjuhul ikkagi üsna erinevad, kuna on pigem akadeemilisema suunitlusega. Samuti on tegu suurte ülikoolidega, kus sageli õpib 10 ja 30 tuhande õpilase vahel.

 

Olulise soovitusena võiks öelda, et need, kes soovivad veidi praktilisemat kogemust, võiksid vaadata Inglismaal teaching univerity’te poole (nt Coventry Univeristy). Kindlasti on aga kõige suuremad erinevused keskkonnas, kuna teooria on sama, aga õpetamisstiil, kaasõpilased ning keskkond laiemalt erinevad.

Kui kaugele maailma ulatub Su tutvusringkond arvestades,

et oled mitmetes välisriikides õppinud?

Ma ükskord üritasin kokku lugeda, kui paljudes riikides mul tänu õppimisele tuttavaid on. Umbkaudne vastus oli, et „väga häid tuttavaid“, kellele võin igas olukorras helistada ja kellega oleksin nõus näiteks koos reisile minema, on 17 riigis. Tuttavaid, kellega tahaksin uuesti kunagi midagi arutada, on umbes 45 riigis. Inimesi, keda ma tean veidi kaugemalt, on umbes 100 riigis. Seega, võib öelda, et suhteliselt suur 🙂

Kas Inglismaal college’s oleks kergem kui ülikoolis,

näiteks treeneriks õppida?

Ma ei ole college’s küll õppinud, aga juttude järgi võib seal veidi lihtsam olla küll. Samas soovitaksin minna ülikooli, kuna ka ülikoolis ei pruugi alati liiga keeruline olla (sõltub erialast) ning ülikoolid on parema reputatsiooniga.

Mida ootasid kui esimest korda välismaale läksid?

Ma arvasin, et välismaal on kõik parem ja ilusam – kool on tugevam, linnad ilusamad ja inimesed sõbralikumad. Selles osas soovitan teha eeltööd, et hilisemaid pettumusi vältida. Maailmas on väga palju ülikoole ning oluline on saada aru, kas kõlava nime taga on ka tegelikult väga hea ülikool või piirdubki kogemus ilusa nimega diplomil.

Miks tahtsid sa just ärinaiseks saada?

Mis sind selle juurde tõmbas?

Ma arvan, et üks peamisi põhjusi oli mu ema, kes on superasjalik ja juhatas mitmete ettevõtete Tartu osakondi. Ta organiseeris alati kõike, ostis-müüs-vahetas ja analüüsis otsuseid köögis koos mu isaga, kus ka mina olin tihtipeale õhtust söömas. Oletan, et see alateadlikult mõjutas mind piisavalt, et 2. klassis kopeerida koomiksite kaanepilte kopipaberiga valgele paberile ja neid sentide eest koolis müüa.

Mida arvate uuest haridussüsteemist (ei saa ise eksameid valida jne)?

Arvan, et õppimine peaks olema näideterohkem, mängulisem ja rakenduslikum nii, et asjadest sisuliselt aru saadakse. Eksamite poole pealt olen ma poolt, et matemaatika kohustuslik on.

Mida muudaksite Eesti noorte suhtumises?

Proovida olla huvitatud maksimaalselt paljudest asjadest. Olge avatud ideedele, arvamustele ja võimalustele. Proovige vältida eelarvamusi. Samuti, olge julgemad erinevatest võimalustest kinni haarama.

Kas Sul oli välismaale minnes probleem võõrkeele rääkimisega,

arusaamisega ja kirjutamisega?

Esialgu oli ikka veidi probleeme. Hispaanias näiteks ei osanud ma sõnagi kohalikku keelt ning kokku võttis aega umbes 6 kuud, et sellest üle saada. Inglise keeles ei julgenud oma alguses üldse oma arvamust avaldada – sellest ülesaamine võttis umbes kuu. Tagantjärele vaadates ei tundu olukord üldse nii hull 🙂

Kuidas leidsite julguse välismaale minemiseks?

Põikpäisus ja otsuse kuulutamine tegi võimatuks mitte minna. Kui harjutada ennast ära sellega, et sa lähed, kõik on ok ja kõik läheb hästi, siis kartus kaob suuremal määral. Mõtte jõud on väga tugev – osake seda suunata.

Olen kevadel lõpetamas kõrgkooli ja kohutav hirm on esinemise ees,

enesekindlust ka vähe. Mida teha selleks, et saada hirmust üle ja lõputöö kaitstud?

Valmista ette, harjuta ja veelkord, mõtle end hirmust vabamaks. Väike värin on ka mul esinedes ikka sees, aga kui tead, et oled ette valmistunud, tead, millest räägid ja võtad oleku, et kõik on ok, siis saad kindlasti kaitstud.

 

Laiemalt peitud Su küsimuses üks oluline erinevus Eesti ja paljude teiste haridussüsteemide vahel. Taanis tuleb pidevalt grupitöid esitleda ning tegelikult omandatakse oskused, mis on elus väga vajalikud. Eesti süsteem toetab hetkel pigem faktide omandamist, aga paljud sotsiaalsed oskused ning ka nt esinemisoskus, jäävad tagaplaanile.

Mida arvate tasuta ülikoolidest?

Tasuta haridus tudengi jaoks on minu meelest positiivne. Samas tuleb mõista, et tasuta haridus ei ole enamasti tasuta, vaid Sinu asemel maksab keegi teine. Näiteks on eestlastele õppimine Taanis tasuta, aga Taani maksumaksjale tähendab see suurusjärgus 6-14 tuhat eurot aastas. Kindlasti ei saa kõrghariduse puhul tuua paralleele hinna ja taseme vahel.

 

Valdur Laid

Mida teha siis kui need asjad, sa oled hea, ei ole tööturul hinnatud?

Kindlasti on Sinu tugevustel oluline väärtus. Kui neid ei ole kuidagi võimalik kirjeldada nii, et mingi ettevõte sellest kasu saaks (milles ma kahtlen), siis igal juhul kannatab kaalumist oma firma / ise enda tööandjaks olemine.

Mida rohkem hinnata, kas diplomit või kogemust,

viimast ilmselt isegi tulevikus printida ei saa, nagu kõike muud?

Kui õpingutega on juba alustatud, siis nii nagu ka muude asjadega elus, tasuks lõpuni minna. Pikemas perspektiivis on kogemustel kindlasti suurem väärtus ja praktiline kasu.

Kas eraelu/pereelu on olnud takistuseks karjäärile ja vastupidi?

Minu jaoks on pere olnud alati see „allikas“, mis on võimaldanud erinevaid elumuutusi ellu viia.

Mida peaks muutma Eesti haridussüsteemis, et noored teaksid kooli lõpetades,

kelleks nad saada tahavad?

Vähem faktipõhist programmõpet, rohkem arutelu, faktide seostamist ja iseseisva mõtlemise arengut. Me vajame tunduvalt vähem faktiteadmisi ja tunduvalt rohkem oskust, kuidas infot ja teadmisi vajadusel leida ja omandada.

Kui oleks üks iseloomuomadus, mida endale tahaksid ja mis oleks Sind

eelnevas elus oluliselt aidanud, siis mis see oleks?

See ei ole küll otseselt iseloomuomadus, aga ma tahaksin olla parem õpetaja/arendaja just üks ühele inimsuhetes.

Mida soovitakse noortele, et nad saaksid olla sama edukad nagu Teie?

Arendage eneseteadlikkust – milles oled hea, mis meeldib, mis on sulle päriselt oluline ja miks, kuidas teised sind näevad ja tajuvad, kuidas käitud ja reageerid erinevates (stressi)olukordades. Eneseteadlikul inimesel on oluliselt lihtsam milles iganes areneda ja paremaks saada.

 

Art Lukas

Välismaa ülikoolide õppemaksud on üsna suured ja teie jutu põhjal järeldan,

et õppetöö on nii intensiivne, et kooli kõrvalt tööle ei jõua.

Kuidas finansiliselt hakkama saite?

Säästud, laenud ja elukaaslane tegi poole kohaga tööd.

Kas te oleksite läinud vabatahtlikuks?

Pole selle peale mõelnud.

Mida peaks noor tegema, kui juba välismaale väga heasse kooli õppima

läinult kohapeal avastada, et ei pea tempole vastu ja n.ö. põled läbi?

Üldjuhul on kõrge tasemega koolidel ka põhjalik süsteem kandidaatide testimiseks ja nii ei tohiks juhtuda, et alles pärast sissesaamist selgub, et programm on üle võimete. Stressitaluvus on muidugi inimestel erinev ja minu koolis oli kooli poolt kursusele ette nähtud ka kaks psühholoogilist nõustajat, et raskuste korral saaks abi küsida. Kui enda selline proovile panemine tundub ebameeldiv mõte, siis ega pole ju mingit kohustust taolisesse ülikooli minna.

Kui palju nõudis INSEADis õppimine oma finantsi, kui palju tavaliselt maksavad semestrid?

INSEAD on näide väga kallist koolist. Samas, see pole ka mõeldud gümnaasiumilõpetajatele, vaid võtab vastu vaid varem juba kõrgkoolis käinud ning töökogemust omavaid inimesi. Samas, neist hindadest ei maksa lasta end ära ehmatada. USA-s on haridus tüüpiliselt tasuline, Euroopas on aga palju koole, kus võib omandada väga kvaliteetset haridust ilma õppemaksu maksmata. Mõlemal juhul on tavaliselt olemas ka mitmesuguseid stipendiumeid ning nende võimaluste selgeks tegemiseks tasub aega pühendada.

Viimase kõneleja jutust jääb kõlama, et Eestis pole häid koole

ja siin ei õpi midagi – haridussüsteem on ebapädev ja õppejõud saamatud.

On see nii?

Pole see nüüd nii hull ka, et need kasutud oleks. Aga nagu iga hea asjaga – kui juba maitse on suhu saadud, siis ei suuda enam öelda, et tippkool ja keskpärane ülikool Eestis või ka mujal oleks üks ja seesama. Tase Eestis kõigub ilmselt erialade lõikes üsna palju. Eesti teadlased võivad olla maailma tippude hulgas geeniteaduses või mõnel muul erialal, kuid sotsiaalteadustes me üldiselt nii tugevad ei ole. Kui on ikka tahtmine kõvasti õppida, siis ei maksa valikute tegemisel piirduda siinsete ülikoolidega ainuüksi seepärast, et see tundub mugav.

Kuidas valida riiki? Kuidas teie valisite?

No aga mis meelepärane oleks? Keeleoskus paneb muidugi ka mõned piirid paika. Ühtlasi tasub mõelda, et tihtipeale on tööd leida lihtsam selles riigis, kus õppisite. Kui hispaaniakeelses riigis on inglisekeelne kool, siis seal hiljem tööle minemiseks ainult inglise keelest ilmselt ikkagi ei piisa.

Mis tunne on, kui tuled koju tagasi?

Eks väike kultuurišokk on garanteeritud mõlemas suunas liikumisel.

Kui välismaal on nii palju parem ja rohkem võimalusi, siis kuidas leida motivatsiooni Eestisse jääda

ning miks peaks Eestisse tagasi tulema?

Aga miks seda motivatsiooni vaja on? Surivoodil ei ole ilmselt kuigi tore mõelda, et palju jäi elus tegemata, aga vähemalt olin kogu aeg kodumaal. Minge välismaale ja tulge tagasi, nii nagu meeldib. Pole aga mõtet loota, et välismaal piimajõed ja pudrumäed on.

Kuidas tuli otsus Eestisse naaseda ja siin oma karjäär rajada?

See juhtus praegu nii, võttes arvesse nii enda kui perekonna huvisid otsustamise hetkel. Ma ei tähtsustaks seda üle.

Kas välismaale minemise ja õppimise kõrvalt jääb üldse aega ka oma pere loomiseks

või polegi mõlema kooseksisteerimine enne 30ndaid võimalik?

Oh, elus on kõik võimalik. Üks minu kursaõde käis jõuluvaheajal sünnitamas ja tuli jaanuaris kooli tagasi ning lõpetas koos teistega. Mitu paari tekkis ka kursakaaslaste vahel. Mõni tuli kooli juba nii, et abikaasa ja kolm last olid kaasas.

Mis arvate, kas oleks parem minna peale keskkooli vabatahtlikuks või ülikooli ning miks?

Vabatahtlikuks minemine ei asenda haridust. Aga mis järjekorras elus asju teha, peab igaüks ikka ise otsustama.